Peamised esiletõstmised
Saunas tekib esmane kuumastressireaktsioon kusagil 2-3 minutiga.
Sauna minnes ja end üles soojendades mõjutab närvisüsteem meie südamerütmi ja vereringlust, mis jahutab keha, et säilitada homöostaasi. See omakorda suunab ümber verd ning nahaalune vereringlus intensiivistub.
See jällegi tugevdab veresoontele avalduvat survet ning kui selline protsess aja jooksul kordub, võib meie vereringluse talitlus sellest paraneda!
Artikli autor: Earric Lee (PhD). Earric on spordimeditsiini arst, kes töötab teadurina Soome Jyväskylä ülikooli spordi- ja terviseteaduste õppetooli juures. Ta on tegelenud teadusuuringutega üle kümne aasta ning viimased kaheksa aastat on ta uurinud sauna füsioloogilist mõju inimesele. Enne akadeemilist karjääri tegeles Earric võistlusspordiga ning töötas profisportlaste ja kliiniliste patsientidega kui nende füüsilise seisundi treener ja terapeut. Earric on muuhulgas töötanud Austraalias, Hiinas, Soomes (käesoleval hetkel), Singapuris ja USAs.
Ise olen kasutanud sauna umbes 20 aastat. See pole ehk sama kaua kui keskmine põhjamaa inimene või soomlane on saunas käinud, kuid teen iga saunaskäigu kohta alati märkmeid ja märgin üles nii oma enesetunde kui ka keha füsioloogilise talitluse. Pean endiselt väga oluliseks suuta kirjeldada inimestele saunaskäimisega kaasnevaid tundeid ja kehalisi aistinguid alati, kui selleks avaneb võimalus või vajadus (mis Soomes elades ei juhtu just eriti sageli).
Inimese keha on täiuslikult toimiv looduslik organism. Enamus kehalisi protsesse on tihendalt seotud ning suunatud organismi tasakaalu säilitamiseks. Seda kutsutakse homöostaasiks. Meie hingamine, seedimine, südamerütm ja teised protsessid on isereguleeruvad ning sõltuvad kehale rakenduvast pingest. See on keskne mehhanism, mis on suunatud kehaliste funktsioonide säilitamisele ja meie elushoidmisele.
Seda on oluline mõista, sest otsustame ju ise, mida oma keha tegema paneme ja keha, olles hämmastavalt tark, kohaneb nende nõudmistega ning jätkab (õnneks!) toimimist. Keha reageerib akuutselt ehk koheselt igasugusele koormusele tänu eelpoolnimetatud homöostaatilisele mehhanismile. Piisavalt regulaarse koormuse korral hakkab keha oma põhifunktsioone kohandama. Aga keha EI oska teha vahet hea ja halva koormuse e. stressi vahel.
Keha lihtsalt kohaneb olukorraga, et ületada stress ja säilitada tasakaal.
Näiteks kogenud kestvussportlaste süda on sageli suurenenud tänu regulaarsele ja korduvale koormusele, millega süda peab suutma toime tulla. Sarnaselt on suurenenud ka regulaarsete suitsetajate süda. Üks põhilisi erinevusi seisneb selles, et positiivne stress (eustress), millega kestvussportlaste süda peab harjuma, parandab südame tööd, samas kui negatiivne stress (distress), millega suitsetajad oma südant koormavad, halvendab südame tööd. Kõrgem hapniku tase veres on üks peamine põhjus, miks sportlased või kõrgmägede elanikud on paremas vormis kui merepinna lähedal elavad inimesed.
Selle teadmisega võime jätkata vaatlemist, mis juhtub kehaga siis, kui viime ta kõrge kuumuse tingimustesse ja uurime, mida hüpertermia (e. kuumus) meie kehaga teeb. Saunas tekib esmane kuumastressireaktsioon kusagil 2-3 minutiga. Minge sauna täiest kuivalt (ärge käige eelnevat duši all) ja saate aru, mis ma mõtlen. Esimese paari minuti järel lülituvad sisse keha füsioloogilised mehhanismid. Esmalt märkate kehal tillukesi higipiisku, mis järgneb naha pindmiste veresoonte laienemisele.
Joonis 1. Normaalolekus veresoon vs kokkutõmbunud veresoon vs laienenud veresoon
See reaktsioon aitab verel voolata naha lähedale ning tekib konvektsioon. Midagi sarnast juhtub ka vett keetes. Soojemad veemolekulid (kehatüve lähedal paiknev veri) tõusevad pinna (naha) suunas, et keha üldist kuumakoormust vähendada. Teaduslikult väljendudes on see protsess palju keerulisem, sest veresoonte laienemist ja kokkutõmbumist põhjustavad kehas tekkivad keemilised ühendid (joonis 1) muutuvad vastavalt kuumastressi kestvusele ja tugevusele, mida keha peab taluma (Cheng & MacDonald, 2019). Kohe tuleme nende keemiliste ühendite juurde tagasi.
Kui istume pikalt saunalaval, võib naha verevarustus kiireneda isegi kuni kümme korda. Seda protsessi tasakaalustab ajju ja kehatüvesse liikuva vere hulga vähenemine, mis on üks peamine põhjus, miks paljud saunakasutajad, eriti esmakordsed, kogevad pearinglust ja minestust, kui jäävad lavale pikemaks ajaks. Terve inimese jaoks ei kujuta see mingit erilist ohtu, kuigi selle füsioloogilise reaktsiooniga peab muidugi arvestama. Ehk pole saunalava ka kõige parem koht rasketeks kõnelusteks!
Joonis 2. Veresoonele ringleva vere poolt avaldatav surve (adapteeritud väljaandest: Jones, Noble & Eichmann, 2006)
Mis tingib saunalaval tekkiva vereringluse kiirenemise ja higistamise?
Neid reaktsioone reguleerib meie närvisüsteemi osa, mis juhib samal ajal ka südametegevust ja vererõhku (Greaney, Kenney & Alexander, 2016).
See viib meid järgmise küsimuseni: kuidas on see kõik seotud parema tervise või südame-veresoonkonna talitluse paranemisega?
Vereringluse kiirenemine suurendab otsest survet veresoontele; tegemist on olulise füsioloogilise nähtusega, mis põhjustab veresoonte kohanemist. Katsuge mu mõttelõnga jälgida, sest terviku mõistmiseks on ülioluline saada aru protsessi kõigist etappidest. Väga hea!
Tuleme tagasi keemiliste ühendite juurde, mis reguleerivad veresoonte laienemist ja kokkutõmbumist. Nende ühendite tekkimiseks on vaja veresoontele rakenduvat otsest veresurvet. Veresoontes asuvad rakud tuvastavad selle tänu muudatustele, mis leiavad aset neid moodustavates kiududes (joonis 2). Saunas tekkiv kõrgenenud vajadus naha-aluse vereringluse suurenemise järele tekitab veresoontes täiendavat survet (vaskulaarset stressi), mida peetakse mehhanismiks, mis regulaarse kordumise tagajärjel paraneb (Tinken et al. 2009).
Järeldus
Võtame asja kokku. Sauna minnes ja end üles soojendades mõjutab närvisüsteem meie südamerütmi ja vereringlust, mis jahutab keha, et säilitada homöostaasi. See omakorda suunab ümber verd ning nahaalune vereringlus intensiivistub. See jällegi tugevdab veresoontele avalduvat survet ning kui selline protsess aja jooksul kordub, võib meie vereringluse talitlus sellest paraneda!
Samal ajal leiavad kehas aset ka teised füsioloogilised protsessid, sest mitte miski kehas toimuv ei ole nii lihtne kui esmapilgul paistab. Kui soovid sellest rohkem teada, viska pilk peale Pizzey ja tema kolleegide 2021. aastal valminud uurimusele.
Kasutatud kirjandus
1. Cheng, J. L., & MacDonald, M. J. (2019). Effect of heat stress on vascular outcomes in humans. Journal of applied physiology (Bethesda, Md. : 1985), 126(3), 771–781. https://doi.org/10.1152/japplphysiol.00682.2018
2. Greaney, J. L., Kenney, W. L., & Alexander, L. M. (2016). Sympathetic regulation during thermal stress in human aging and disease. Autonomic neuroscience : basic & clinical, 196, 81–90. https://doi.org/10.1016/j.autneu.2015.11.002
3. Jones, E. A., le Noble, F., & Eichmann, A. (2006). What determines blood vessel structure? Genetic prespecification vs. hemodynamics. Physiology (Bethesda, Md.), 21, 388–395. https://doi.org/10.1152/physiol.00020.2006
4. Tinken, T. M., Thijssen, D. H., Hopkins, N., Black, M. A., Dawson, E. A., Minson, C. T., Newcomer, S. C., Laughlin, M. H., Cable, N. T., & Green, D. J. (2009). Impact of shear rate modulation on vascular function in humans. Hypertension (Dallas, Tex. : 1979), 54(2), 278–285. https://doi.org/10.1161/HYPERTENSIONAHA.109.134361
5. Crandall, C. G., & Wilson, T. E. (2015). Human cardiovascular responses to passive heat stress. Comprehensive Physiology, 5(1), 17–43. https://doi.org/10.1002/cphy.c140015
6. Pizzey, F. K., Smith, E. C., Ruediger, S. L., Keating, S. E., Askew, C. D., Coombes, J. S., & Bailey, T. G. (2021). The effect of heat therapy on blood pressure and peripheral vascular function: A systematic review and meta-analysis. Experimental physiology, 106(6), 1317–1334. https://doi.org/10.1113/EP089424
7. Ketelhut, S., & Ketelhut, R. G. (2019). The blood pressure and heart rate during sauna bath correspond to cardiac responses during submaximal dynamic exercise. Complementary therapies in medicine, 44, 218–222. https://doi.org/10.1016/j.ctim.2019.05.002