Rohkem kui iidne apteek
– sauna positiivset mõju tervisele toetab ka teadus

Kõik teavad, et köetud saun on soe ja aurune. Just sellepärast tõmbab meid sinna ikka ja jälle tagasi. Kas alasti higistamine suletud kuumas ruumis on tõesti tervislik? Kas arstid peaksid hakkama soojusega tervendamist raviks määrama? Mitmed viimaste aastatel tehtud uuringud täpselt seda näitavadki. Sajandeid enne seda, kui sauna mõju tervenemisele asuti teaduslikult kindlaks tegema, ravisime meie, inimesed, end juba ise saunaga.

Saunaskäimise ajalugu tervislikel eesmärkidel on peaaegu müstiline, seda just Põhjamaades. Pronksiajast kuni 20. sajandi keskpaigani oli saun püha koht, kus sünnitati, saadeti lahkunuid teispoolsusesse ja tehti kõike muud, mis sinna vahele jääb. Põhjus on selles, et halb hügieen on olnud läbi aegade peamine haiguste ja surma põhjus. Saunad olid tavaliselt kõige kuivemad, soojemad ja puhtamad kohad.

Rootsis ehitati aastatel 1920–1949 ligikaudu 10 000 sauna, mis parandas inimeste tervist, hügieeni ja heaolu üleriigiliselt. Samal perioodil pääses valla ka rahva loovus ja üheskoos hakati ehitama tänaseks üht jõukamat demokraatlikku riiki. Soome, kus iga kahe inimese kohta on saun, on juba mitu aastat olnud maailma õnnelikuma riigi edetabelis esikohal.

Kindlasti ei saa kogu see heaolu olla juhuslik kokkusattumus. Pole ime, et põhjarahvas on alati intuitiivselt teadnud, et saun on hea – või et seda hakati intuitiivselt iidseks apteegiks kutsuma. See tunne on tuttav kõigile, kes on seisnud õues, kui kehalt tõuseb auru. See on õndsus, mis läbib inimkeha pärast intensiivset saunakorda. Kui miski tundub väga hea, siis tavaliselt nii ongi.

Saunateadus

Mis meie kehas neil kuumadel hetkedel tegelikult toimub? Uuringud näitavad tõepoolest, et sagedased saunaskäigud mõjuva hästi nii kehale kui ka vaimule. Mineviku tähelepanekud on leidnud kinnitust ja neid toetavad nüüd ka teaduslikud tõendid. Kardioloog Jari Laukkaneni juhitud uurimisrühmad leidsid, et saunaskäimise sageduse suurenemise ja südame-veresoonkonna haiguste ja erineva põhjusega suremuse vähenemise vahel on seos (allikas).

%

Rohkem kui 3 korda nädalas saunas käimine võib riski vähendada isegi kuni 65% võrra.

%

Saunas käimine 2–3 korda nädalas vähendab südame-veresoonkonnahaiguste riski üle 20% võrreldes inimestega, kes kasutavad sauna kord nädalas.

Lisaks südame-veresoonkonna haigustele on regulaarsest saunas käimisest kasu ka inimestel, kes kannatavad selliste vaevuste all nagu dementsus, hüpertoonia, kopsuhaigused, insult ja mitmesugused psüühilised seisundid. Teisalt, kuna meie keha ja vaim on terviklik süsteem, pärineb suur osa sauna tervendavast potentsiaalist tegelikult kaudsetest allikatest.

Uuringud on näidanud, et pärast sauna magame paremini ja sügavamalt. Sotsiaalsed tagajärjed võivad olla veelgi ilmsemad. Alasti kohtumised lasevad inimestel olla rohkem nemad ise ja suhestuda omavahel tähendusrikkamalt, seda isegi täielikult võõraste inimeste puhul. Keset pidevat digitaliseeritud infopommitamist toimib sauna offline-keskkond suurepärase vastumürgina stressile. Juba ainuüksi rahulikum meeleseisund võib teie elule aastaid juurde lisada.

Olgu tegemist elektri- või puuküttega, infrapuna-, auru- või suitsusaunaga, kasutame ära selle kasulikkuse tervisele. Kuna covid on endiselt õhus, peaksime saunatama väiksemas seltskonnas ja võtma kasutusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

Regulaarse saunaskäimise kasulikkus tervisele

  • vähehenud risk haigestuda mitmetesse haigustesse (sh südame isheemiatõbi, kõrgenenud vererõhk, venoosne tromboos, insult, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, astma, dementsus ja Alzheimeri tõbi)

  • paranenud vereringe ja immuunsus

  • lihasvalude leevenemine

  • stressi leevenemine

  • paranenud uni

  • füüsiline ja vaimne lõõgastumine

  • parem sotsiaalne läbikäimine

  • internetivaba aeg

Choose location and language

Available products depend on your location.